Nõuded põllumajanduslooma tapaeelse pidamise/kohtlemise kohta

(Põllumajandusministri 28. juuni 2001. a määrus nr 45)


Määruses käsitletakse põllumajanduslooma mahalaadimist, tapaeelset pidamist ja kohtlemist tapamajas.

  • Looma mahalaadimisel, tapaeelsel pidamisel ja kohtlemisel tapamajas tuleb vältida loomale valu ja kannatuste põhjustamist, mis ei ole hädavajalikud.
  • Vedamisel või tapamajja saabudes haigestunud, nõrgad või vigastunud loomad tuleb kohe hädatappa. Kõik võõrutamata loomad tuleb kohe tappa. Hädatapmine tuleb läbi viia põhjustades loomale vähimat valu ja kannatusi. Liikumisvõimetud loomad tuleb hädatappa kohas, kus nad on, või vedada tapmiskohta, kui see ei põhjusta neile valu ja kannatusi. Liikumisvõimetu looma vedamiseks võib kasutada käru või liikuvat platvormi.
  • Kui loomi ei ole võimalik kohe hädatappa, siis tuleb nad eraldada ja tappa võimalikult ruttu, hiljemalt kahe järgneva tunni jooksul arvates tapamajja saabumisest.
  • Loomi, kes võivad üksteist vigastada liigi, soo, vanuse, päritolu või muude asjaolude tõttu, tuleb hoida eraldi.


NB! Täiendavalt loe määrusest elektroonilisest riigi teatajast: www.riigiteataja.ee

<< Tagasi / Järgmine leht >>